EST-BK-104 SS Leitheft. Eestikeelne Väljaanne. Vihik 1, 1943. In Estonian. Softcover. 52pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
#EST-BK-101 Mürgiseen - Julius Streicher. Estonian translation of The Poisonous Mushroom. SC. 57pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
#EST-BK-101-05 Juudid esitlevad end ja Ilma juudiküsimuse lahenduseta pole saksa rahval lunastust - Julius Streicher. In Estonian. SC. 47pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
#EST-BK-102 SS-Rassiõpetus ja juhised partnerivalikuks. In Estonian. SC. 40pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
#EST-BK-103 Igavene rinne. In Estonian. SC. 40pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
SS Leitheft – eestikeelne väljaanne
Loe, mida lugesid ka leegionärid!
“SS Leitheft” on SS-i (Kaitsemaleva) trükis, mis hakkas saksa keeles ilmuma 1934. aastal. Leithefti väljaanded teistes keeltes on väga haruldased. Nagu ka ajakirja nimi juba ütleb, Leitheft – juhtvihik, olid need mõeldud maailmavaatelisi juhtnööre andvateks trükisteks.
Sõja ajal hakkas SS-Peaamet lisaks saksa SS-Leitheftile välja andma Germanische Leithefte, mis olid mõeldud germaani alade SS-lastele (norrakatele, taanlastele, flaamidele ja hollandlastele). Mida aeg edasi, seda enam muutusid ka väljaantavad numbrid rahvuspärasemaks. Eesti keeles on teadaolevalt ilmunud kaks numbrit: 1943. aasta lõpus ja 1944. aasta alguses. Käesolev number on 1943. aasta oma ehk siis esimene eestikeelne.
Et üldse eestikeelne väljaanne ilmus näitab sakslaste suurt lugupidamist eestlaste suhtes. Olgu see trükis Teilegi juhiseks, nagu see oli vapratele sangaritele Eesti Leegionis!
EST-BK-104 SS Leitheft. Eestikeelne Väljaanne. Vihik 1, 1943. In Estonian. Softcover. 52pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
Mürgiseen
“Mürgiseen” on Julius Streicheri kirjastuse Stürmer poolt välja antud (1938) lasteraamat. Teos on illustreeritud Stürmeri kunstniku Fips’i joonistustega. Muuhulgas on see raamat üheks põhjuseks, miks Julius Streicher hukati “sõjakurjategijate” protsessil Nürnbergis 1946. Streicher oli Kolmanda Riigi ajal poliitik ja kirjastaja. Ta andis välja antisemiitlikku ajalehte “Der Stürmer”.
Peatükk „Mille järgi juute ära tunda”
Õpetaja Birkmanni seitsmendas poisteklassis on täna üsna elev. Õpetaja kõneleb juutidest. Ja see pakub poistele erilist huvi. Õpetaja Birkmann on juutidest tahvlile pilte joonistanud. Poisid on vaimustunud. Isegi kõige laisem õpilane, Emil „norskaja", on asja juures ja ei maga, nagu teistes õppeainetes. Härra Birkmann on ühtlasi ka hea õpetaja. Ta meeldib kõigile lastele. Aga kõige enam rõõmustavad nad kui õpetaja juutidest kõneleb. Ja seda oskab härra Birkmann suurepäraselt. Ta on oma elus juute tundma õppinud. Ja ta oskab seda kõike nii põnevalt rääkida, et poisid tahaksid iga päev „juuditundi".
Õpetaja Birkmann silmitseb kella.
„Kell on kohe kaksteist", lausub ta, „võtame nüüd kokku, millest me selles tunnis rääkisime?"
Kõik lapsed tõstvad käed. Õpetaja annab sõna Karl Scholzile, väiksele poisile esimeses reas. „Me rääkisime sellest, mille järgi tunneb ära juudi."
„Hästi! Nüüd jutusta sellest!"
Väike Karl haarab joonistusploki, läheb tahvli juurde ja viitab sellega joonistusele. „Juudi tunneb enamasti ära ta nina järgi. Juudi nina on konksukujuline. See on number kuue kujuga. Sellepärast nimetame me seda ka 6-ks. Paljudel mittejuutidel on samuti konksninad. Kuid nende puhul, on ninad ülespidi, mitte alla poole kongus. Seda nimetatakse ka konksninaks või kotkaninaks. Sellel pole mingit pistmist juudi rassiga."
„Õige!" ütleb õpetaja. „Aga juuti ei tunta ära mitte ainult ta nina järgi..."
Poiss jutustab edasi. „Juuti teatakse ka ta huulte järgi. Huuled on tal enamasti punnis. Tihti on alahuul veidi allapoole rippuv. Ja ka silmade järgi võib ta ära tunda. Ta silmalaod on enamasti paksemad ja lopsakamad kui meie omad. Juudi pilk on salakaval ja terav. Juba ta silmadest on näha, et ta on võlts ja valelik."
Klassiparim, Fritz Müller, astub tahvli juurde, et jätkata. Fritz seisab tahvli kõrvale ja seletab.
„Juudid on enamasti väikest või keskmist kasvu ja neil on lühikesed jalad. Nende käed on kah tavapärasest lühikesemad. Paljudel juutidel on kõverad lampjalad. Neil on tihti kergelt viltune otsmik, mida me nimetame tihti ka taanduvaks laubaks. Paljudel kurjategijatel on selline otsmik. Nende juuksed on enamasti tumedad ja krussis, nagu neegritel. Nende kõrvad on väga suured ja näevad välja nagu kohvitassi sangad."
Õpetaja pöördub laste poole.
„Pange tähele, lapsed! Miks ütleb Fritz alati: "paljudel juutidel on kõverad jalad" – "sagedasti on neil taanduvad laubad" – "enamasti on nende juuksed tumedad""?
Nüüd annab endast märku Heinrich Schmidt, suur tugev poiss viimasest reast.
„Mitte igal juudil pole neid tunnuseid. Mõnikord pole päris õiget juudikuut, seevastu aga õiged juudikõrvad. Mõnel pole lampjalgu, seevastu on aga õiged juudisilmad. Võib juhtuda, et mõnda juuti ei tunne esimesel silmapilgul üldse äragi. On isegi blondide juustega juute. Kui me tahame mittejuute kindlalt eristada juutidest, siis peame me väga teraselt vaatama. Ja kui hästi tähelepanelik olla, siis märkad kohe, et tegu on juudiga."
„Väga hea!" kiidab õpetaja. „Nüüd rääkige teistest tunnustest, mille järgi saab vahet teha juudil ja mittejuudil. Richard, tule sina!"
Richard Krause, naeratav, blond poiss, läheb tahvli ette. Ja siis ta alustab: „Juudi tunneb ära ta liikumise ja žestide järgi. Juut kõigutab peaga edasi-tagasi. Ta kõnnak on veniv ja ebakindel. Kui juut räägib, siis vehib ta kätega. Juut räägib peaaegu alati veidi läbi nina. Sagedasti on juudil ka vastik magus lehk. Kellel peen nina on, see võib juuti isegi haista."
Õpetaja on rahul.
„Nii on õige, lapsed! Te olete väga hästi tähele pannud! Kui te ka argielus hästi tähele panete ja silmad lahti hoiate, siis ei saa te juutide käest petta."
Siis läheb õpetaja tahvli juurde ja pöörab selle teistpidi. Selle tagaküljel on kirjas salm, mille lapsed valjult ette loevad:
Ühe juudi ilmest
Kaval kurat meile kõneleb.
Kurat, kes igas riigis
Tuntud on kui hirmus katk.
Kui me peame vabad olema juutidest
Ja taas õnnelikud, rõõmsad olla tahame,
Siis peab koos meiega noorus võitlema,
Et allutada juudikurat.
#EST-BK-101 Mürgiseen - Julius Streicher. Estonian translation of The Poisonous Mushroom. SC. 57pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
„SS-RASSIÕPETUS"
“SS-RASSIÕPETUS ja juhised partnerivalikuks” on väljavõte raamatust „Usk ja võitlus“, mis anti välja Kolmandas Reichis Kagu-Saksa rahvagruppidele, st SS-meestele. See pole igav, raskesti mõistetav teaduskirjutis, vaid lühike, selge teemakäsitlusega teos, mis just praegusel maailmajuutluse poolt süstemaatiliselt soositud hävingu ajal puudutab igat rassiteadlikku inimest.
Peatükk „Sina ja vereküsimus”
Just praegusel võitlusajal meie rahva tuleviku eest saab kõigi (pere ja hõimu) seotus lahutamatuks ja üha enam tuleb endile teadvustada vannutatud võitlusühisust. Peale selle tead sa, et sinu elu, sinu olemus ja võimed pärinevad esivanematelt ja ka sina pead sama rolli võtma ning samuti peavad toimima need, kes peale sind tulevad. Nende tõsiasjade mõistmises peitub samaaegselt vastutus, mis on sinule looduse poolt kaasa antud. Sa ei saa sellest lahti öelda, vaid sa pead vastavalt sellele kohustusele oma elu sisse seadma ja elama.
Mõtle kordki, milline tohutu pööre on meie rahva mõtteis ja tegudes nii lühikese ajaga toimunud. Pärast aastatepikkust allakäiku tärkas saksa rahva laial rindel taas elujulgus, elutahe ja lootus. Natsionaalsotsialism ei päästnud meie rahvast mitte ainult majanduslikust ja poliitilisest, vaid ka bioloogilisest allakäigust. Vastus küsimusele, miks füürer ja ta toetajaskond suurt edu saavutasid, on lihtne: Adolf Hitler tõstis taas esile meie tõu eluseadused, mille järgimine on igasuguse edasiarengu eelduseks, tegude ja tunnete aluseks.
Mida meie esivanemad, kes olid tugevalt loodusega seotud, instinktiivselt ja oma tõutunnetusest lähtuvalt õigesti mõistsid, on pika ajaloo jooksul võõra vaimse ja verelise mõjutuse läbi osaliselt minema pühitud ja varjatud.
Teadmine eluseadustest ja ärkvele raputatud tõuteadvus on täna kindlad teeviidad kõikidele me tegudele. Nii tahame me järgnevalt oma maailmavaate eluseaduslikke aluseid vaadelda just lähtuvalt kogu rahva suurimast rahvaühtsusest ja teha indiviidile tekkivad kohustused meie kogu elu printsiibiks.
Peatükk „Mis on rass?”
„Halb rass on justkui umbrohi.” (Adolf Hitler, „Mein Kampf")
Elusolendite suurest hulgast saab ära tunda gruppe, mis rohkemal või vähemal määral sarnanevad ja sarnaseid kehalisi näitajaid omavad. Ehk teisisõnu – nad omavad sama olemust. Me nimetame selliseid elusolendite gruppe „liikideks".
Täna elav inimkond kujutab üht „liiki", sest inimesed on omavahel viljakad. Vaadeldes valget, neegrit või mongolit saab aga selgeks, et liigitus „inimene" jääb piiratuks, kuna täpseks määratluseks on vajalik edasine alajaotus. See viib mõisteni inimrassid.
Üksikuid rasse on võimalik eristada nende pärilike, vaimsete-hingeliste ja kehaliste omapärade järgi. Igale rassile on iseloomulikud kindlad omadused ja eripärad. Need samad rassieripärad pärandatakse edasi järglasetele.
Rass on seega grupp elusolendeid, keda teatud pärilikud eripärad eristavad. Ta sigitab alati vaid omasuguseid. Või lühemalt öelduna: rass on märgistav geeniühisus. (Stengel v. Rutkowski).
Nii kaua kuni üks rass enda omapära säilitab, rändavad ta geenid võltsimatult ühelt soolt teisele. Sellest lähtuvalt on vajalik, et rassiteadvust tõstetakse sama rassi inimeste seas ja ohtudest, mis rassisegunemise, tõumoonutamise ja tõuvõõranduse läbi rassi hävinguni viivad, saadakse õigesti aru. Iga rahvas on kindlatest rassidest välja arenenud eluühisuseks. Valitsev rass määrab selle rahvaliku omapära ja mõjub temas muutmatult kui pärilik vara. Nagu kõigile germaani rahvastele, nii annab ka saksa rahvale valitseva omapärase kuju põhjarass.
Peatükk „Põhjarassi tähendus inimkonna jaoks”
„Kõik, mida me täna imetleda võime – teadus ja kunst, tehnika ja leiutised – on väheste rahvaste, kui mitte ühe rassi produkt." (Adolf Hitler, „Mein Kampf")
Indogermaanlaste poolt loodud India, Pärsia, Kreeka ja Rooma kõrgkultuurid lasevad vastuväitmatult ära tunda Põhjala loomevaimu. Põhjala juhtklassi allakäiguga on need aga uuesti kadunud. Kuid veel tänagi tunneme me end nende kultuuride olemusega suguluses olevat.
Me ei arva muidugi, et kõik kultuurid läbi aegade vaid põhjarassi saavutus on. Teistsuguse rassilise koostisega rahvad on samuti kultuure loonud. Meis tärkavad aga teistsugused tunded, kui me üritame, näiteks vana-Hiina, Babüloonia või vana-indiaani asteekide (tänases Mehhikos) ja inkade (tänases Peruus) kultuuridesse süveneda. Ei saa eitada: ka need olid kõrgkultuurid; kuid me tunneme nende suhtes teatavat võõrust. Selle põhjus peitub nende kultuuride rajajates. Nad ei ole meiega olemussuguluses, vaid on rassivõõrad. Nendest kõneleb teistsugune vaim. Kunagi pole need teiseliigilised kultuurid saavutanud võrreldavat kõrgemat taset.
Ka tehniline areng on tekkinud põhjarassi inimeste juhtimise all. See kehtib näiteks uue Türgi kohta ja on iseloomulik Ameerika tõusule.
Segunemiskohtade lähedal asuvatele rassidele on põhjarassi lähedus soodustavana mõjunud ja selle omadused on vastavad piirkonnad aktiivse arenguni viinud, vallandanud kultuurilisi tippsaavutusi.
#EST-BK-102 SS-Rassiõpetus ja juhised partnerivalikuks. In Estonian. SC. 40pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
Igavene rinne
SS kirjastuse Nordland poolt avaldatud teos „Igavene rinne“ käsitleb lühidalt maailmavaate ja rassiliste aspektide kooskõla. Teose autoriks on Albert Hartl (1904–1982), kes oli Kolmanda Reichi ajal SS-Sturmbannführer ja Julgeolekupeaametis ametigrupi IV B „Poliitiline katoliiklus“ juhataja. Kunstnikunime Anton Holzner all on ta välja andnud mitmeid religiooni teemalist teost. („Das Gesetz Gottes”; „Ewige Front”; „Priestermacht”; „Zwinge das Leben”.
Peatükk „Elu mõttest”
Kõigil aastatuhandetel on inimesed otsinud ja mõtisklenud elu mõtte üle. Ühed leidsid oma elueesmärgi selles, et nautida täiel rinnal elu luste ja rõõme ja neid kasutada nii palju kui võimalik. Neist said pinnapealsed materialistid. Teised aga arvasid, et elu on vaid lühike, aga raske eksam, sild paremasse teispoolsusesse või igavesse põrgusse. Maailm kisti kaheks – niinimetatud siinpoolsuseks ja teispoolsuseks. Erinevad religioonid maalisid, olenevalt selle religiooni asutajate või levitajate rassilisest eripärast, sellest teispoolsusest erinevaid pilte. Erinevad preestriseisused tegid selle teispoolsusega vähemal või rohkemal määral head äri. Nad võtsid endale selle absoluutse ainuõiguse teadmistele teispoolsusest. Nad müüsid elavatele ja surnutele tseremoniaalselt kohti, eeliseid, auameteid ja armuande. See oli lihtsaim ja primitiivseim äri, sest ükski inimene ei tulnud teispoolsusest tagasi ja ei võtnud preestrit vastutusele. Võsaneegrite šamaan võttis endale sama vähe riske kui orientaalne maag, kui ta äriliselt vahendas usklikke teispoolsusesse.
Kõigil aegadel oli ka inimesi, kes astusid sellele teispoolsusmaterialismile vastu. Üks keskaegne lugu pajatab meile: „Kaks munka lõid endile omavahelises vestluses erineva pildi teispoolsusest. Nad kujutasid kõiki üksikuid koore ja inglite ja õndsate osakondi, taevalike kohtade järkusid, ebamaist muusikat, taevalikke halleluujalaule, jumala trooni jne. Nad lubasid üksteisele, et too, kes esimesena sureb, teisele järgneval ööl unes ilmub ja ütleb, kuidas näeb välja teispoolsus. Kui see on nii, nagu nad olid endale ette kujutanud, siis ütleb ta lihtsalt totaliter, mis tähendab siis täiuslik või täielik. Kui see on aga teistmoodi, ütleb ta aliter, mis tähendab teistmoodi. Kui üks munk suri, ilmus ta tõepoolest teisele esimesel ööl unes. Kuid ta ei ütelnud ei totaliter ega aliter, vaid totaliter aliter, mis siis tähendab täielikult teistmoodi.
See on Põhjala inimese arusaam: kõikvõimas on heitnud elule peale surma loori. See on meile saladus. Ükski inimene ei tohi võtta endale õigust omada eriti privilegeeritud teavet sellest. Kuid siiski ulatab meie usk ja teadmine üle me maise elu. Me teame, et igaüks meist on lüli lõputus ketis, mis vanimatest esiisadest kaugemate järeltulijateni ulatab, et meie verevool tuleb kaugest ajast ja üle meie maise elu kaugesse tulevikku suubub. Ja see teadmine avardab meie vaadet ja kannab seda läbi aastatuhandete. Ja see teadmine annab meile aastatuhandete jõu ja laseb aimata igavikku. See paneb meid igavese loomise ringkäiku.
Me teame, et ka too, kes on oma soo keti viimane liige, saab läbi oma tööde ja tegude endale kindlustada igavese tuleviku. Tundmatu tööline, kes on saksa rahva kaitsevalli või Kolmanda Reichi ehitiste jaoks tagunud, kohalevedanud või kokku pannud kiviplokke, elab nendes töödes edasi, nagu ka nende teoste vaimsed loojad. Sõdur ja politseinik, kes olid kadunud saksa Reichi alade koju naasmise juures kindlad abilised ja saksa rahva vabaduse eest vaikivad võitlejad, elavad edasi Suursaksa Reichis, niisamuti nagu selle suured kujundajad.
Meie austus kõikvõimsa ees on aga sedavõrd suur, et me keeldume looma materialistlikku pilti teispoolsusest. Me tõdeme avalikult: teispoolsusest ei tea me midagi ja usutavasti ei saa ka teadma.
Topeltjõuga viib see arusaam meid siinpoolsuse juurde, maise eluni. Looja on meid kõiki kuhugi ja kuidagi sellesse ellu asetanud. Meie ülesanne on seda kohta, mis meile määratud on, võimalikult hästi täita.
Looja on pannud meid meie rahva eluringi. Meie elu mõte on täita selle rahva organismis see ülesanne, mis meile määratud on.
Me täidame oma elu eesmärgi, kui me neid võimeid ja jõudu, mida meile jumal kinkinud on, võimalikult hästi arendame ja kujundame, võimalikult välja arendame ja täiustame. Me oleme selleks maa peal, et jätkata jumala loometööd meie veres ja kehas, meie vaimus ja meie hinges.
Peatükk „Põhjala jumalausklikkus”
Põhjala inimene seisab elu sees. Elust enesest vormib ta oma maailmapildi. Elu seadused, mis ta veres, looduses ja ajaloos avalduvad, on ta tegevuse juhtnöörideks.
Jumal avaldab end Põhjala inimesele kui jumalikkus, kõikvõimsus, ettemääratus, issandjumal või looja; kõik need sõnad on väljundiks sellele samale jumalikule jõule, mis kerkib esile elu kohal ja looduses, mis esineb üle elu ja üle maailmade.
Kui Põhjala inimene öösel tähistaevasse vaatab; kui ta seisab mühiseval mererannal; kui ta mäetipust üle maa vaatab või jälgib päikesetõusu; või kui ta vaikuses mõne lille, elava olendi või kunstiteose ilusse süveneb, siis kogeb ta, et on olemas jumalik jõud.
Kui Põhjala inimene kuulab oma vere häält ja oma kombelisi kohustusi endale teadvustab, mida talle ta vere seadused ette kirjutavad – lahutamatu seose oma rahvaga, au ja tõepärasuse, vankumatu usu ja truuduse – siis tunneb ta, et need seadused on kõigi ta tegevuste kõrgeimad seadused.
Ja kui ta vaiksel tunnil tagasi vaatab üle oma elu ja oma rahva ajaloo, siis ta teab, et tihti on tema ja ta rahva elus väljendanud end sügav mõte ja kõrgeim eesmärk.
Nii on Põhjala inimene alati idealist, alati omab ta usku kõrgemasse võimu ja see eraldab teda alati igasugusest materialistlikust nägemusest, igasugu jumala- ja usupuudulikkusest.
Põhjala inimese jaoks on seepärast alati olemas ühtsus elu ja religioosse usu vahel, temale on ja jääb usk jumalasse maailma- ja eluvaadete vajalikuks koostisosaks. Tema jaoks ei saa olla usu ja teadmiste vahelist lõhet, religiooni ja elu lahusolekut.
Inimeste ja rahvaste tee jumalani on erinev, olenevalt nende rassilisest eripärast. On primitiivseid rahvaid, kelle jaoks on nende jumal nende fetiš, on nende sulane, kes peab neile tooma ilusa ilma või vihma, keda nad peksavad, kui ta neile ei allu, keda nad sõimavad, kui ta neile meele järgi ei ole. On rahvaid, kelle jaoks on nende verest lähtuvast tunnetusest jumal kaubitseja, kes kuradiga inimeste hinge pärast kaupleb, kellele jumal on armetu, haletsusväärne olevus, kes peab lõputult kannatama inimeste paha tahte all. On rahvaid, kes tahavad oma jumala kindlatesse kohtadesse panna, on rahvaid, kellel on väike või alaväärne jumalapilt.
Saksa inimestele, kes võimsa loodusega nii seotult elavad, kes nii sügavatest verepärastest väärtustest ja nii suurest ajaloost elavad, saab olla ainult väga suur ja võimas kujutlus kõikvõimsast. Põhjala inimene ei näe jumalas mitte flöödimängu, millele ta orjalikult allutatud on, kelle ees ta maha laskub ja kelle ees kui ori käitub, ta ei näe jumalat kui oma soovide alamväärset teenrit. Põhjala inimene seisab aupaklikult jumalikkuse ees ja tunneb end temaga nagu sõbraga tihedalt seotuna. Põhjala inimene teab, et ta jumal pole pandud kindlatesse skulptuuridesse, piiratud pühasse materjali või kindlatesse hoonetesse, ta tunneb end oma jumalale igal pool lähedal, oma suguvõsas, suure rahva seas, metsades ja põldudel, oma rahva pidupaikades ja vaiksetes hallides või koduse pliidi ääres.
Põhjala inimene teab, et ta ei pea oma jumalale pidama kõnesid ja tundide pikkuseid palveid, lugema orientalistlikke palvevormeleid või juudi palveriime, et öelda oma jumalale, mis talle korda läheb.
Tumma mõttega või paari sõnaga tunneb ta ennast oma jumalaga seotuna, tunneb ta jumalikku lähedust, häda tunnil, suures ohus, peale edukust või mõne suure rõõmu kogemist. Põhjala inimene teab, et jumal ei tööta tema heaks, vaid et talle on edu määratud üksnes siis, kui ta ise, seejuures usaldades ettemääratust, kogu oma jõudu töö jaoks kasutab; ta teab, et vaid siis on jumal tema juures, kui ta ise vapralt võitleb ja heitleb, kui ta ise sitkelt ja innukalt töötab ja oma loominguga tegeleb.
See tõdemus Põhjala jumaluslikkusest ujutati sajandite jooksul üle võõra maailma poolt. Kõik saksa inimesed olid lõpuks sellest põhjala jumalausklikkusest täidetud. See suurim usk, see suur idealism on suurtele saksa isiksustele kõigil aegadel nende elus andnud kindlust ja kartmatust, on nende kunstnikukätt juhtinud ja on juhtinud nende loomingulist geniaalsust kõigil aladel kunstis ja teaduses. Seda usku jumalikkusesse ei lase saksa rahvas endalt kunagi ja kellegi poolt võtta. See usk tähendab aga samaaegselt kõrgeimat kombelikku ja sügavaimat sisemist vastutust nende eluseaduste suhtes, mis on jumala seadused.
#EST-BK-103 Igavene rinne. In Estonian. SC. 40pp. $10.00. Add this item to shopping cart.
„Juudid esitlevad end“
ja
„Ilma juudiküsimuse lahenduseta,
pole saksa rahval lunastust“
„Juudid esitlevad end“ ja „Ilma juudiküsimuse lahenduseta, pole saksa rahval lunastust“ on haruldased – ja kogujate seas väga ihaldatud – Julius Streicheri kirjastuse Stürmer pildiraamatukesed. Pildiraamatuga „Juudid esitlevad end“ saab tutvuda järgneval lingil: http://www.nazi-lauck-nsdapao.com/juudid-esitlevad-end.pdf
Tee tellimus oma krediitkaardiga!
At checkout, click on "Place Order Without Account"
[Another option is to print out and mail our order form]
MORE Third Reich Nazi German Militaria
Third Reich Nazi Books - Third Reich Nazi Films - Third Reich Nazi German Marches - Third Reich Nazi Posters & Art
Third Reich Nazi German Flags - Nazi Armbands
Third Reich Nazi Militaria (Pins & Badges) - Nazi SS Rings
